Keset Riia vanalinna laiub pea sada aastat tagasi uksed avanud kaubanduskeskus Galerija Centrs, millega on oma mälestus enam-vähem igal lätlasel. 1990ndatel ei oleks keegi osanud arvata, et vanalinna valgustkartvamast tänavast saab peagi noori ja vanu ühendav peatuspaik.
Galerija Centrsi nime kandva kaubanduskeskuse omaniku Baltic Horizoni ostukeskuste portfooliojuht Jūratė Gaspariūnienė, fondijuht Tarmo Karotam ja ostukeskuse turundusjuht Karīna Gebauere avaldavad põnevaid seiku keskuse ajaloost ja räägivad, miks võiks Eesti inimene neile külla tulla.
1938. aastal armee kaubamajana avatud Galerija Centrs on laienenud pea tervele kvartalile Vecrīga ajaloolises piirkonnas Riias. 29 000 ruutmeetril on 110 poodi. 16 aastat veel ja sajas sünnipäev on käes, aga milline keskuse ajalugu on?
Jaa, see keskus tegutses juba esimese Läti vabariigi ajal ja siis asus seal viiendal korrusel üks linna kuulsamaid restorane. Toona oli nii kuulsaid restorane väga vähe, üks Vilniuses ja üks Riias. See koht, kus restoran asus, on tänaseni alles koos kõigi oma nurgataguste ja köögialaga. Tegemist on muinsuskaitsealuse hoonega, ütles Gaspariūnienė.
Kas seda restorani saab võrrelda mõne Eestis tol ajal tegutsenud paigaga? Näiteks Viru varieteega?
Jūratė Gaspariūnienė: Restorani seal enam ei ole, praegu tegutseb seal hoopis joogastuudio. Säilinud on aga kogu tolleaegne arhitektuur ja ka siseviimistlus on paljus sama. Näiteks on laes alles needsamad peeglid, mis olid seal ka restorani ajal.
Tarmo Karotam: Ma arvan, et seda saab Eesti kontekstis kindlasti võrrelda Viru varieteega, kus pakuti lisaks toidule ka meelelahutust.
Kuidas on Galerija Centrs ajas arenenud? Kunagi oli seal erinevad hooned ja tänav, kuid nüüd on see üks suur 29 000-ruutmeetrine kaubanduskeskus.
Tarmo Karotam: Algselt ehitati see armee kaubamajaks. Ja seda juba enne nõukogude aega, kui Läti oli iseseisev. Armeekaubamaja sai valmis 1938. aastal ja juba toona oli tegemist suurepärase ehitisega. Armeega seotus on seda maja saatnud tegelikult läbi aja. Isegi täna on seal kuuendal korrusel väike ruum, mida kasutab Veteranide Ühendus ja kuulsa restorani ruumides on tehtud ka pidulikke armee üritusi.
Aga eks kronoloogiliselt käis see nii, et nõukogude ajal hakkas hoonetekompleks ühtsemaks arenema ja kaubamaja pidevalt laienema. Kui uuel sajandil 2006. aastal tehti seal suurem remont, siis rajati sinna kõrvale täiesti uus kaubamaja osa, mis koos sisetänavaga moodustabki tänase Galerija Centrsi.
See tänav oli minu arvates enne remonti ja keskusega ühendamist üks hullemaid tänavaid Riia vanalinnas. 90ndatel lokkas seal prostitutsioon ja tegemist ei olnud just kõige turvalisema paigaga, kus viibida. Siis suudeti see aga kõigest keelatust puhtaks teha ja nüüd on see osa kaubanduskeskusest. Hea näide koostööst Riia linna planeerijate ning sealse muinsuskaitseametiga.
Jūratė Gaspariūnienė: Seda osa ajaloost muidugi väga ei reklaamita.
Aga selline tänava sisse ehitamise kontseptsioon on Baltikumis ainulaadne. Euroopas on muidugi palju näiteid, kus linnatänav on tehtud kaubanduskeskuse osaks ja sellele on katus peale tõmmatud, aga Baltikumis tean ainult kahte. Kontseptsioon ise on tõeliselt ainulaadne, sest tunnete end seal keskuses nagu õues, kuid tegelikult olete siseruumides. Ja olgem ausad, see näeb naturaalse valgusega imeline välja.
Tänavakivid ja tohutu klaasfassaad teevad sellest väga päikeselise hoone. Hommikul näeb seal päikesetõusu, õhtul päikeseloojangut. Mis mulle selle keskuse juures eriti meeldib, on see, et seda sisemist tänavat, mis on ju tegelikult avalik koht, kujutatakse jõena ja ka selle nimi on seotud jõega. Kogu see pärand, kivitänav, päikeseloojang ja muu muudab selle paiga väga romantiliseks.
Ka inimestele see koht meeldib. Võib öelda, et vahepeal on üles kasvanud juba mitu põlvkonda, kellel on keskuse ja selle tänavaga omad mälestused.
2006. aastal võitis hoone ka ühe rahvusvahelise arhitektuuriauhinna, mida Balti riikides ei juhtu just tihti.
Karīna Gebauere: Tegelikult on see vanema generatsiooni jaoks väga oluline koht. Mitte ainult Riia elanike, vaid kõigi lätlaste jaoks. Sellest sai armee kaubamaja ajal väga oluline paik, kust naised leidsid moekaid rõivaid ja sai soetada kõike muud vajalikku. Kui rääkida restoranist, siis minu emal ja vanaemal on selle kohaga omad mälestused.
Keskusega käib tänase päevani kaasas teatud nostalgia. Pandeemia mõjutas ka sealset äritegevust ja mõned poed pidid oma uksed sulgema, aga inimesed ei jätnud seda kohta tegelikult maha isegi siis. Noored kogunevad seal, veedavad seal aega. Kõik, olenemata vanusest, käivad seal kohvikus või kõnnivad sealt niisama läbi. Paljude jaoks on see keskus, mille kohta saab öelda, et see on paik, kus ma üles kasvasin. Mina käisin oma sõpradega samamoodi seal aega veetmas, mistõttu on ka minul selle keskusega palju mälestusi.
Jūratė Gaspariūnienė: Kuna Galerija Centrs asub kesklinnas, siis on see ka üks turistide meelispaiku. Pikka aega oli see tegelikult üks väheseid korralikke kaubanduskeskusi, kuhu Riias oli üldse võimalik minna.
Galerija Centrs kaubanduskeskus
Baltic Horizonist sai Galerija Centrsi omanik 2019. aasta juunis. Vaadates teie portfellis olevaid kaubanduskeskusi, võib vist öelda, et peamine, millele te suurt rõhku panete, on naturaalne valgus ja päike. Võib seda võtta kui üheselt päikese alla kokkutulemist?
Tarmo Karotam: Jah, seda võib tõesti nii kokku võtta, sest ka näiteks Europa kaubanduskeskuses, mis asub Vilniuses, on taoline päikesevalgusele avatud galerii. Tallinnas kavatseme minna sama teed Postimaja keskuse laiendusega ja rajada sinna tänava, mis ühendab kino kaubanduskeskusega. See võtab kõik küll veel natuke planeerimist ja aega.
Jūratė Gaspariūnienė: Baltikumis on selline lähenemine tegelikult haruldane ja omanäoline. Siin on kaubanduskeskused enamasti kastid, hallid, pimedad, madalate lagedega hooned, kuhu päikesevalgus ei pääse.
Meie oleme sisse toonud aga päikeseelemendi ja sobitame loodust ning rohelust arhitektuuri. Tahame tuua esile aiad, metsa – selle kõik sisuliselt tuppa tuua. Seda on aga väga raske integreerida madalasse kasti. Seega on meie eelistus avatud ja kõrged aatriumid.
Üks teine nüanss, mis minu arvates on tulevikule mõeldes ülioluline, on jätkusuutlikkus. Inimesed peavad saama olla koos päikesega – see on seotud sellega, kuidas me toimime. Eriti rääkides uuest kontseptsioonist, sellest, mis suunas kaubanduskeskused liiguvad, on see element seda olulisem.
Varasemale kogemusele tuginedes – mida teha tuleb, on mõnede seinte avamine. Muidugi pole vanas, juba olemasolevas hoones seda lihtne teha, sest ka pärand loeb. Ajalooline element loeb, kuid selleks on vaja aega. Ajalooline element toob välja erinevad elutsüklid, kui kasvõi vaadata ja tunnetada seinu. Kaubandusspetsialistid ütlevad selle kohta, et igal kinnisvaral on hing ja vaim.
Kui aga räägime kaubanduskeskuste uuest kultuurist, uutest lõbusatest funktsioonidest, mis viivad meid loodusesse, kus koos eksisteerivad taimed ja mood, siis need elemendid on jätkusuutlikkuse kontseptsioonis üliolulised.
Kas võib öelda, et Galerija Centrs on Riia kaubanduskeskuste pärl ja ostlemise meka?
Jūratė Gaspariūnienė: Absoluutselt. Ma ütleksin, et see on tegelikult Riia kesklinna pärl, sest Riia kesklinn on ainulaadne. Tallinna ja Vilniuse kesklinnad on teistmoodi erilised, Riia teeb ainulaadseks just see, et selle vanalinn on väga suur. Otse linnasüdames asub väga hästi toimiv suur vaksal, millesarnast ei ole ei Vilniuses ega ka Tallinnas. Lisaks on kohe sealsamas kõrval ülikool, hotellid, kõik eluks vajalik on olemas. Seega, jah, Galerija Centrs on Riia kaubanduskeskuste pärl.
