Kui möödunud aasta lõpukvartalis tundus, et kinnisvarasektorit on ees ootamas väga rasked ajad, siis nüüd näib, et hirm oli suurem kui reaalne oht. Olgugi et midagi lihtsat ees ootamas ei ole, siis krahhist ja kokku kukkumisest on kinnisvarasektori puhul veel selgelt vara rääkida. Paari kuuga on hakanud alanema enamiku sisendite hinnad ning ostjad ja üürnikud on olukorraga kohanenud. Siiski on 2023. aasta tulemas paljuski erinev varasematest. Kuid milline?
„Näeme seda, et hinnad läbivad teatava korrektsiooni ning 2023. aastast on oodata kohandumise ja uute plaanide tegemise aastat. Ostud ja müügid ikka toimuvad, kuid mahud on väiksemad, kui oleme varasematel aastatel harjunud. Suuremate arenduste alustamine võib edasi lükkuda, tegeletakse olemasolevate lõpetamisega. Samas on see vaid väikene paus, sest Eesti elamispindade vanus on kõrge, uusi kortereid ja muid pindu ei tule nii palju juurde, kui inimesed neid tegelikkuses vajavad. Ehk siis suuremad panused on tehtud juba järgmisele aastale, kui eeldame, et kõik turuosalised on uute tingimustega kohanenud,“ räägib peamiselt elukondliku kinnisvaraga tegeleva arendaja Endover tegevjuht Robert Laud.
Kinnisvarafondi Baltic Horizon tegevjuht Tarmo Karotam lisab ärikinnisvara vaatest seda, et kui eelmisel aastal ohustasid kinnisvaraturgu hoomamatult kõrged energiahinnad, siis tänavu on vaja hakkama saada euribori tõusu tajutava mõjuga.
Ärikinnisvara reageerib turu muutustele aeglasemalt kui elukondlik kinnisvara ja kui aastal 2022 oli vaja ühes üürnikega tegeleda oluliselt kõrgenenud kommunaalkuludega ning inflatsiooniga, siis aastal 2023 on kõik majaomanikud teistpidi indekseerimas oma üüritulusid vastavalt lepingutele, et osaliseltki katta kasvavaid kulusid. Samuti ei ole näha, et äripindade ja kontorite rentijate profiil oleks radikaalselt muutunud, pigem pannakse rõhku sisule, et kliendid ja töötajad kodust kohale meelitada, räägib Karotam.
Pilt: Baltic Horizon | Delfi Meedia
Sellest, kuidas võtta kokku eelmine ja kuidas näha tänavust kinnisvara-aastat, kuula siit. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
