Pandeemia möödudes hakkavad ettevõtted töötajaid tagasi kontoritesse meelitama. See võib osutuda huvitavaks ülesandeks, sest inimesed on koduse mugavusega harjunud. Baltic Horizoni portfellihaldur Laura Kurtinaityte ja CBRE Baltics vanemkonsultant Reinis Lauskis avavad uute kontoritrendide maailma ja jagavad nippe, kuidas töötajaid meelitada.
Viimased kaks aastat on kontoris töötamine asendanud töötamisega kodus. Kuidas on see kontoritrendi mõjutanud? Millised on kodukontoritest mõjutust saanud uued suunad?
Reinis Lauskis: Kindlasti on kodukontorid mõjutanud ja endaga kaasa toonud uusi trende. Osa ettevõtteid töötab endiselt kodust. Tean ettevõtteid, kus kontor on 3000 ruutmeetrit suur, kuid seal tohtis korraga kohal olla vaid viis inimest.
1. aprillist tühistati Lätis kõik suuremad koroonapiirangud, seega võib arvata, et paljud töötajad pöörduvad tagasi kontoritesse. Probleemiks on praegu, et ei teata täpselt, kui palju kontoripinda läheb vaja, et kõik saaks uuesti tööle tulla, või kuidas kontor välja peaks nägema, et töötaja seal pikemalt olla tahaks.
Üks, mida me kindlasti teame, on see, et kontorites tõuseb ruutmeetri arv inimese kohta.
Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide või jagatud teeninduskeskuste osas on saamas normiks, et keskmiselt arvestatakse ühele inimesele kümme kuni kaksteist ruutmeetrit kontoripinda. Seda on rohkem kui varem.
Mida suurem pind, seda rohkem on alasid, kus pidada koosolekuid, niisama vestelda, koguneda. Tegelikult võib traditsiooniliste kontorite kohta öelda, et need ei ole enam nii olulisel kohal.
Küsitlesime eelmise aasta detsembris 120 Baltikumi suurimat ettevõtet ja 83 protsenti vastas, et nad hakkavad võimalusel rakendama hübriidtööd. Näiteks kolm päeva nädalas kontoris ja kaks päeva kaugtööd. Nii tuleb neil kohaneda uue olukorraga ja üürileandjal mõelda, kuidas muuta töökeskkond võimalikult meeldivaks.
Töötaja ei taha enam tulla kontorisse lihtsalt tööd tegema ja ettevõte ei taha enam lihtsalt ruutmeetreid rentida. Välja peab tooma erinevad eelised, millest üks on võime olla paindlik.
Kui vaatame olukorda Euroopas, kus kütusehinnad jäävad tõenäoliselt kõrgeks, siis tuleb arvestada, et töötajad võivad hakata kasutama rohkem jalgrattaid või muutub hoopis autojagamisteenus popimaks. Nii tuleb ka üürileandjatel mõelda selliste asjade peale.
Oleme näinud, et mõnel üürileandjal on olemas spetsiaalsed rattahoidlad koos pisikeste remondikodadega, kus saab vajadusel ratta rehvi täis pumbata või mõnda lihtsamat parandustööd teha.
Järjest popimaks on muutumas ka nn biokontorid. See aitab luua ühenduse loodusega ja tuua näiteks aia otse kontorisse. Mõned üürileandjad on projektidesse toonud lausa 10-meetriseid puid, mis on 15 aastat kuskil kasvanud. Nii et loodus trügib kontoritesse ja tundub, et selline džungel on just see, mida praegu on paljudel vaja. Tore on ju vaadata, kuidas taimed kasvavad.
Teine suur trend on praegu paindlikkus nii büroopindade kui ka lisapinna leidmise osas.
Laura Kurtinaityte: Üürileandja poolelt on seda teinekord keeruline rakendada – üürnikel on küll tore, aga omanik peab vaatama, kuidas kõike hallata, eelarvet planeerida, rahavoogusid, täitumust ja kõike muud jälgida. Siinkohal on oluline lisada lepingusse praegu väga populaarne paindlikkuse klausel.
Kas seda kõike saab kuidagi kasutada ka Riias asuva Baltic Horizon Fondi Upmala büroohoone juures?
Reinis Lauskis: Upmala büroohoone 2000-ruutmeetriste korruseplaanide puhul on kindlasti eeliseks, et seal on võimalik ruumide paigutust lihtsalt muuta, mis on oluline eelis üürileandjale ja üürnikele. Näiteks on ka furnituuri võimalik lühikese ajaga ümber paigutada. Palvega kontoripinnal muudatusi teha on 1000 kuni 3000 ruutmeetrise kontoripinnaga rentnikud juba meie poole pöördunud. Ühel korrusel pinna omamine annab tohutu eelise meeskonna jagamisel ja ühtsustunde tekitamisel.
Te mainisite ennist looduse kontorisse toomist. Kuidas on Upmala büroohoone puhul mitmemeetriste puude kontorisse toomine lahendatud?
Reinis Lauskis: Upmala büroohoone kontorites mitmemeetriseid puid ei ole. Need on istutatud maja ette. Küll on kontorites palju rohelust ja väiksemaid taimi. Näeme, kuidas rentnike juures käiakse taimede eest hoolitsemas mõnikord lausa ülepäeviti.
Veel viis aastat tagasi ei olnud kontorisse roheluse toomine sugugi nii populaarne, nüüd mõeldakse sellele järjest rohkem. Teatakse, et nii ei tagata ainult tervislikku ja täisväärtuslikku keskkonda, vaid sellises kontoris meeldib inimestele olla.
Seega ei ole kontor enam pelgalt koht, kus tööd teha, vaid seal saab ka lõõgastuda ja tunda end osana loodusest või lihtsalt meeldivalt aega veeta?
Laura Kurtinaityte: Kuna viimase kahe aasta jooksul harjusime kodust töötama, siis me teame kõik, millised on kodukontori eelised ja ka puudused. Kui me tahame, et üürnikud tagasi kontoritesse pöörduksid, siis peame suutma luua neile koduse ja hubase keskkonna, kuhu nad tahavad tulla. Kuna tegemist on ikkagi kontorite, mitte kodudega, siis peab seal olemas olema kõik tööks vajalik, olgu need siis videokonverentsi võimalused või muud efektiivset töötamist pakkuvad teenused. Aga samas peame mõtlema ka sellele, kuidas neile tööl meelelahutust pakkuda. Olgu selleks siis mõni kontorisse mahtuv sportmängulaud või midagi muud.
Nii tulebki luua tegevuspõhised kontorid ehk eritsoonid näiteks videokõnedeks, fookusalad, väiksemad vaiksed ruumid, kus saab rohkem keskenduda jne. Kõige selle juures peab keskenduma ka koduse tunde loomisele. Baltic Horizonis meeldib meile kutsuda tuleviku kontoreid nn. “bürookodudeks”.
Kahele viimasele aastale tagasi vaadates, kus kodukontor oli peamine töötamise koht, tekib küsimus, kas meil on üldse enam kontoreid vaja? Kas ei võikski jääda kaugtööd tegema ja vajadusel kuskil lühiajalisel jagatud pinnal paar korda kuus koosolekuid teha?
Reinis Lauskis: Kindlasti vajame. Kontoripind on ju tegelikult oluline mitmest aspektist. See aitab kasvõi hoida ühenduses ettevõtet selle kaubamärgiga. Lisaks tahab generatsioon Z kuskile kuuluda.
Muidugi võib kodust töötada ja väga paljud seda seni ka teevad, kuid olles rääkinud paljude Läti suurettevõtetega, on selge, et inimesed tahavad tegelikult tagasi kontorisse. Kui mitte viieks päevaks nädalas, siis vähemalt paariks.
Nagu ma ennist ütlesin, siis nüüd peab kontor olema pigem kogunemiskoht, kus töötaja soovib olla. See ei saa olla paik, kuhu hommikul end lihtsalt sisse ja õhtul välja registreerid. Praegu on palju ebakindlust ses osas, milline hakkab uus kontor välja nägema, kuid teada on, et see peab pakkuma lisandväärtust, et inimesed tahaksid seal olla.
Ettevõtted, eriti IT-valdkond, näeb sellega palju vaeva, sest on teada, et inimestele meeldib kodust töötada, kuid nüüd on vaja nad tagasi kontorisse meelitada.
Maailmas on üks hoone, millest ilmselt räägivad kõik kontoriomanikud. See on Google’i hoone New Yorgis, mida peetakse praegusel ajal kontorite trendiloojaks. Google’i büroo arhitekt Rick Cook nimetab seda kohaks, kus tervis ja heaolu ristuvad paindlikkuse ja vastupidavusega. Kas võiks öelda, et Upmala sarnaneb kuidagi sellele?
Reinis Lauskis: Võttes arvesse selle hoone kuju ja asukohta, võib öelda, et Google’i hoone on New Yorgi mõistes väike, ainult 12-korruseline maja nn. “groundscraper”. Samas näeme, et üürnikud mõistavad väiksemaid ja suurema korrusepindalaga hooneid paremini kus oluliseks on koht ka loodusel. Sealt ka sarnasus Upmala hoonega.
